Laadale saabunud müüjate ja ostjate rohkus andis korraldajatele selge sõnumi: Lüganuse maarahva laat on tulnud, et jääda. 

Laupäeval Lüganusel pärast 77aastast pausi peetud maarahva laat läks nii hästi korda, et nii korraldajad, müüjad kui ostjad on kindlad: järgmisel sügisel jälle.

Merle Krüüt Lääne-Virumaalt Rägavere vallast on ostjana laatadel palju käinud, müüjana oli Lüganuse laat temale esimene.

“Hakkasime endal tootmist arendama, kevadel ostsime taimed ja mõned loomad ka. Nüüd oli aeg ennast reklaamima asuda ja kontakte levitada. Lüganuse laat toimus just õigel ajal ja sinna polnud meil ka kaugele vaja sõita,” põhjendas ta.

Tomatid-kurgid võeti puhtalt müügiks kaasa ja need said imekiiresti otsa. Küülikud, kuked ja pardid olid rohkem reklaami jaoks ühes võetud. Üks küülik ja üks kukk leidsid küll kohapeal ostja ka, aga olulisemaks peab Krüüts arvukaid huvilisi, kellele tulevikule mõeldes kontaktandmeid jagati.

“Kassipojad võtsin ka kaasa − meie kassil oli kuus poega ja kõiki ju endale ei jäta. Viis kassipoega leidsidki laadal endale uue kodu,” rõõmustas ta.

Laada kohta ütles Krüüts, et oli väga mõnus üritus. “Ega ma küll oma leti tagant välja pääsenud rohkem kui korra sõdurisuppi tooma − rahvas oli kogu aeg ümber,” nentis ta. “Jäime väga rahule ja kindlasti läheme sinna tagasi.”

Väiksusel on võlu

Esimese laadal müümise kogemuse andis Lüganuse laat ka Hagbard Räisile, kes seni on oma mett muid võimalusi kasutades turustanud.

“Väga hea mulje jättis, eriti see, et kohapealne kaup oli ikka põhiline, nagu laadal olema peabki. Vaatasin ringi ka, ostsin toidukraami − ikka kohalike müüjate käest. Tuleval aastal lähen jälle.”

Puutööga tegelev Kohtla-Järve mees Toivo Moor on laatadel juba vana kala.

“Üks ilus pisike hästi organiseeritud laat,” andis ta hinnangu. “Samal päeval oli ka Tartus laat, kaalusin, kummale minna. Kuna Lüganuse on kodule lähemal, otsustasin selle kasuks − ja ma ei kahetse. Mitte millegagi ei olnud seal üle pakutud, ei Hiina kauba, isetegevuse ega müüjate arvukusega. Järgmistel laatadel, kuhu lähen, soovitan kindlasti kõigil oma tuttavatel tuleval aastal Lüganusele tulla.”

Moor ennustas, et Lüganuse laat kasvab suureks, märkides samas, et liiga suureks ei tohiks seda lasta.

“Üle saja müüja seal tulevikus näha ei tahaks, siis läheb juba liiale.”

Lootused kuhjaga ületatud

Lüganuse maarahva laada idee autor ja üks korraldajaid, Vendi talu peremees Aare Vent ütles, et on saanud tagasisidena nii tunnustust kui peapesu. Seda viimast kohalikelt elanikelt, keda liikluspiirangud häirisid. Igatahes pannakse Lüganuse talupoes nüüd välja vihik, kuhu kõik kohalikud elanikud võivad oma arvamuse kirja panna: mis meeldis, mis ei meeldinud, mida võiks aasta pärast teistmoodi teha.

“Kõik müüjad, kellega laada ajal suhtlesin, olid küll väga positiivse suhtumisega, paljud ütlesid, et oleks pidanud hoopis rohkem kaupa kaasa võtma, ei osanud arvata, et sel nii hea minek on. Eks laadale tullakse otsima ikka midagi sellist, mida tavalisest poest ei saa.”

Vendi sõnul said korraldajate lootused kuhjaga ületatud: “Rahvast oli palju, ilm oli lausa suviselt ilus, Püssi kultuurimaja juhataja Ingrid Härmi kokku pandud kultuuriprogramm fantastiline. Keskpäevastel tipptundidel oli parkla autosid täis ja plats rahvast täis. Hea, et otsustasime ala natuke laiemaks tõmmata, muidu oleks platsi peal väga kitsaks läinud.”

Fantastiline meeskond

Lüganuse külaseltsi juhatuse liige Anne Kalamäe ütles, et enamik müüjaid lubas tuleval aastal uuesti tulla. Siis juba suurema kaubakogusega, sest üllatavalt kiiresti said otsa nii vorstid, tekid-padjad kui puukoolide istikud.

“Õnneks on üle tee kooli park, kuhu saab laata laiendada,” märkis ta.

Aare Vent kiitis taevani Lüganuse külaseltsi inimesi, kes laada korraldamisel tohutu töö ära tegid, samuti toetajaid, kes neile veel tundmatu laada õnneloosi jaoks heal meelel üht-teist välja panid.

“Selline toetus on meile väga oluline. Kindlasti ei ole laada eesmärk tulu teenida, aga tänu toetustele ja kohamaksule tahame kulutused tasa saada. Ega me järgmisel aastal kehvemat laata saa teha, ikka parem peab tulema!”

Esimene kihelkonna laat peeti Lüganusel möödunud sajandi esimesel kümnendil, viimane  1940. aasta kevadel. Pärast rohkem kui kolmveerand sajandi pikkust vaheaega otsustas Lüganuse külaselts nüüd laadatraditsiooni taastada.