Mure eestikeelse gümnaasiumihariduse jätkumise pärast Kohtla-Järvel tõi neljapäeva õhtul ühise laua taha Järve gümnaasiumi lastevanemad, vilistlased ja poliitikud.
MATTI KÄMÄRÄ 

Kui Kohtla-Järve eesti kogukonnal puudub kindlus, et linnas säilib tugev eestikeelne gümnaasiumiharidus, jooksevad noored lihtsalt laiali, kinnitati neljapäeva õhtul toimunud 40 osavõtjaga koosolekul. Ühises pöördumises soovitakse kohtumist haridus- ja teadusministeeriumi esindajatega. 

Kohtla-Järve riigigümnaasium, kus ühe katuse all asuvad õppima nii vene kui eesti õppekeelega põhikoolide lõpetajad, peaks uksed avama 1. septembril.

Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi lastevanemad ja õpetajad rääkisid koosolekul, et noored ei soovi massiliselt riigigümnaasiumisse minna. Kohtumistel riigigümnaasiumi direktori Irina Putkoneniga polevat saadud selgust ei uue kooli visioonis ega selles, kuidas seal eestikeelne haridus tagatakse.

Ohutuled põlevad 

“Mul hakkasid ohutulukesed põlema, kui haritud ja Ida-Virumaal tunnustatud inimesed rääkisid siiralt, et nende laps ei lähe uude gümnaasiumisse õppima ning nad otsivad teisi võimalusi. Probleem on tõstatatud nii kohalikus kui üleriigilises meedias. Samal ajal ei näe haridus- ja teadusministeerium probleemi, ilma et oleks kohapeal käinud ja siinse kogukonnaga kohtunud,” rääkis koosoleku kokku kutsunud Mare Roosileht.

Tallinna tehnikaülikooli Virumaa kolledžis arendusdirektorina töötav Roosileht on Järve gümnaasiumi vilistlane ning kunagine õpetaja. “Minu kolm poega on seal õppinud, neist noorim lõpetab sel kevadel.”

Eestikeelse gümnaasiumihariduse tulevik ei lähe korda mitte ainult praeguste gümnasistide vanematele. Nii osales koosolekul ka neid, kelle lapsed või lapselapsed on alles algklassides, kui ka neid, kes uuest riigigümnaasiumist kuuldes saatsid oma järetulija aegsasti Tartusse õppima.

“Olen ise ja minu kolm tütart on lõpetanud selle kooli, nüüd õpib seal minu lapselaps. Miks eesti lastevanemad on otsustanud oma last uude kooli mitte panna ja otsivad võimalusi mujal? Sest tillukese eesti kogukonna turvatunne on uue kooli loomisega tugevasti häiritud. Põhiküsimus on, kes kannab selles koolis välja eestikeelsuse ja -meelsuse?” arutles Ulvi Vilumets, kes töötab Jõhvi gümnaasiumis õpetajana.

Õpetaja Kaja Toikka sõnul tekitab kogukonnas hirmu asjaolu, et loodavas riigigümnaasiumis oleksid eestlased tugevas vähemuses, nagu nad on vähemuses ka Jõhvi gümnaasiumis. “Kiviõli 1. keskkoolis, kus ma samuti õpetan, toimub koosõpe paremini, sest see suhe on ühtlasem.”

Lisaks väljendasid lastevanemad muret õpetamise taseme võimaliku languse pärast − praegu on Järve gümnaasium riigieksamite tulemuste põhjal maakonna tugevaim eestikeelne kool. Mitmed kinnitasid, et kaaluvad seetõttu Ida-Virumaalt ärakolimist.

“Ühelt poolt räägitakse eestluse tugevdamise vajadusest Ida-Virumaal, tuues siia riigiasutusi ja avades sisekaitseakadeemia kolledži. Samal ajal ei hoolita, kui kaob see vähenegi, mis siin olemas on. Ja kogukonna appihüüdele reageeritakse pead liiva alla peites,” märkis Roosileht.

ULVI VILUMETS

Tillukese eesti kogukonna turvatunne on uue kooli loomisega tugevasti häiritud.

Puudulik suhtlus

Koosolekul arutati, mida saaks veel n-ö kaheteistkümnendal tunnil teha, et tugeval tasemel eestikeelne gümnaasiumiharidus päästa. Ettepanekute seas oli nii üleskutse korraldada riigigümnaasiumi direktori leidmiseks uus konkurss kui ka soov luua Kohtla-Järvele sada protsenti eestikeelsete õppekavadega gümnaasium.

Üksmeelselt leiti, et esimese sammuna − juba jaanuarikuu jooksul − peavad ühiselt kokku saama kohalik kogukond, haridus- ja teadusministeeriumi esindajad ning uue kooli direktor. Sellekohase sisuga pöördumine läheb ministeeriumisse järgmise nädala algul.

Järve gümnaasiumi hoolekogu esimees, Kohtla-Järve linnavolikogu liige ja kultuuriministeeriumi välisvahendite ekspert Eduard Odinets tõdes, et koosolek ei esinda kindlasti kõigi vanemate ja õpilaste arvamust. “Osa ütleb, et nii lahe oleks koos õppida − sedasi saavad venelased selgeks eesti keele ja vastupidi.”

Samas möönis Odinets, et kommunikatsioon kooli juhtkonna ja omaniku poolt on olnud nõrk. “Hirmud tulevad teadmatusest. Keegi ei tea, mis juhtuma hakkab. Tuleb korraldada uusi kokkusaamisi, et need hirmud maha võtta.”

Koosolekul osalenud siseminister Katri Raik arvas, et eestikeelne gümnaasiumiharidus on üks tulevaste riigikogu valimiste olulisemaid küsimusi Ida-Virumaal.