Narva Kreenholmi manufaktuuris saab osaleda kummituslikul töölismanifestatsioonil.ILJA SMIRNOV
Sellel kevadel viib installatsioonetendus inimesed retkele Kreenholmi manufaktuuri, kus taasluuakse töölismaailm.
“Kui president Kersti Kaljulaid ütles, et Narva peab tooma moodsat kultuuri, siis meil tuli see mõte juba varem,” ütles etenduse “Oomen” produtsent Minna-Triin Kohv. Ehkki “Oomenis” on tegemist avangardpoeet Aleksei Gastevi teose “Töölislöögi poeesia” tekstiga, pole tegemist klassikalises mõttes teatrietendusega, vaid retkega Kreenholmis, kus publikut saatvad tekstid peaksid nad viima tagasi kunagisse töölismaailma.
“Seda tuleb vaadata avatud meelega,” soovitab Kohv inimestele, kes soovivad kevadel jalutuskäigu kaasa teha.
Keskkond aitab kaasa
Gastev sai sotsialistlikul Venemaal tuntuks kui teoreetik ja praktik, kelle huviks ja sihiks oli parandada tööliste efektiivsust vabrikutes. “Suurimaks tehaseks meie aladel on Kreenholmi manufaktuur, mis oma mastaapsuses kannab endas mehaniseeritud töö vaimu ka tänapäeval,” seisab etenduse tutvustuses.
Kreenholmi ruumid hoiavad endas nii suurejoonelise tööstuse hõngu kui ka õrna töölishinge katsumusi, mida saab tajuda nii kolossaalse vabriku territooriumil kui manufaktuuri siseruumides. Kuna Kreenholmi näol oli 19. sajandil tegemist Euroopa suurema tööstusega, on see hea keskkond, mis sõnumile kaasa räägib.
“See on lugu õrnadest hingedest ja raskest tööst,” lausus Kohv, kelle sõnul küsib retk, kas masinistlik maailmakord, mis tulihännana sähvatab üle maakera, tabades inimesi, on Oomen. Kas Oomen ilmub korra ja läinud ta ongi? Kreenholmi üüratud tehasehooned on lasknud oma võlvidel paisuda, et mahutada ära põlvkondi tööd ja ühistahet, millest nüüd on saanud ahastamapanev museaalne tühimik.
Selleks, et museaalsust rõhutada, kasutatakse retkel kõrvaklappe, kust kõlab tekst. Ehkki tekst ise on eestikeelne, käib sknandeerimine vene keeles ning vene keeles saab kuulata ka etenduse sünkroontõlget. “Me ei tahaks kuidagi ennast ainult eesti keelega piirata ning samuti ei taha kohapealset publikut, kes eesti keelt ei oska, elamusest ilma jätta,” rääkis Kohv.
Üheksa etendust
Etenduse lavastajaks on varasemalt NO99 teatris näitlejana tuntuks saanud Jarmo Reha. Kaasa teevad Mirtel Pohla, Riina Maidre, Bert Raudsep, Pääru Oja ja Vox Populi koor.
Ühele etendusele mahub 110 pealtvaatajat ja kokku antakse üheksa etendust.
Retkel liigutakse nii väljas kui siseruumides. “Me tagame inimestele temperatuuri, mis tööstuslikult võimalik, kuid kindlasti tuleb ilmaga arvestada,” ütles Kohv.
Esietendus on 30. märtsil ning viimane etendus antakse 22. aprillil.