Kauksi puhkemaja pakub privaatseks lõõgastumiseks eri suuruses palkmaju. Konkursi “Põhja-Eesti parimad turismiarendajad 2017” aasta väikeettevõtteks kuulutati Kauksi puhkemaja kui Peipsi piirkonna ettevõtjate koostöömootor ja kohaliku toidu edendaja.
Eelmisel reedel Rapla kultuurikeskuses toimunud Põhja-Eesti turismikonverents tipnes konkursi “Põhja-Eesti parimad turismiarendajad 2017” nominentide ja laureaatide väljakuulutamisega.
Parima väikeettevõtte 2017 tiitli pälvis Kauksi puhkemaja, kes on varemgi esikolmikusse jõudnud.
Toidunautlejate sihtkoht
Kauksi puhkemaja perenaine Piret Talistu ütles, et ühtegi samaväärset tööalast tunnustust tal ette näidata pole. “Teadsin, et meid valiti nominentide sekka, aga võit oli väga üllatav ja meeldiv.”
Kauksi puhkemajale on toonud ohtralt tähelepanu käimasolev Peipsimaa maitsete aasta. “Eks me püüame maitsete aastast võimalikult palju kasu lõigata − rumal oleks jätta seda kasutamata,” tõdes Talistu.
Nii võõrustati novembrikuu esimesel laupäeval esimest Peipsi toidu söömingut. Puhvetlaud külmade ja soojade, soolaste ja magusate ampsudega oli kaetud terve päeva ning majast käis läbi ligi 70 toidunautlejat.
“Saime hästi palju tänusõnu ja positiivset tagasisidet,” rõõmustas Talistu, kes kaasas kokkamisse Peipsi toidu võrgustiku liikmed.
“Kuna minu kokk oli puhkusel, jagasime ülesanded ära: kala tegi maitseelamuste koda, Lamba ja Roosi talu tuli oma lambalihatoodetega, Tagavälja talu hoolitses magusa eest. Kohal olid ka Lohusuu naised ja Alutaguse Juust. Ise tegin lambaprae pihlakatega, tumedas õlles loomaliha ja igaks juhuks sealiha seentega, sest kõik lamba- ja loomaliha ei söö. Meie poolt oli veel leib ja peedisuupiste.”
Talistu kiitis, et köögitoimkond oli suur ja kõik laabus hästi. “Võrgustik on meil tugev − oleme selle aastaga saanud väga headeks sõpradeks.”
Kauksi puhkemaja esitas konkursile Ida-Viru turismiklaster, kirjeldades seda kui Peipsi piirkonna turismiettevõtete koostöömootorit.
“Kauksi puhkemaja on kolme majaga loodussõbralik ja privaatne puhkekoht, mis eristub oma toidupakkumisega − kasutab seda, mida hooaeg pakub, sealhulgas metsatoitu,” märkis Ida-Viru turismikoordinaator Kadri Jalonen.
“Eriti sel aastal on nad ära teinud supertöö: korraldanud nii kontserte kui muid kogukonda liitvaid tegevusi, osalenud Tuletorni kontserdil kohaliku toidu propageerijana, hüpanud hooga Peipsimaa maitsete aasta korraldajate ridadesse, osalenud Lohusuu kalurite päeva Peipsi kalasupi konkursil, olnud toetaja ja soovitaja teistele kohalikele ettevõtetele.”
Jaloneni sõnul teeb Kauksi puhkemaja Peipsi rannikul seda, mida turismiklaster kogu Ida-Virumaal. “Kauksi puhkemaja panustab terve oma piirkonna edendamiseks. Lihtne on kõrval toimetada ja kasu saada sellest, kui piirkond muutub populaarseks. Erakordsed on aga need, kes sellesse oma hinge panevad.”
Meresuu taassünd
Parima suurettevõtte tiitlile kandideeris Ida-Virumaalt Meresuu spaahotell, mis jõudis ka nominentide sekka. Laureaaditiitli viis kaasa Tallinna külje all asuv Atlantis H2O Aquapark.
Jaloneni hinnangul vääris esile tõstmist Meresuu taassünd − uus operaator OÜ SPA Tours, kes tegutseb ka Viimsi spaas ja Grand Rose spaas, on tõstnud Meresuu külastajate arvu eelmise aastaga võrreldes 60 protsenti.
“Uuendatud on saunamaailma, restorani kvaliteet ja klienditeeninduse tase on tõusnud ning järjest investeeritakse maja renoveerimisse. Meresuu spaa on julge teenuste arendaja ning jõudis konkursi “Ida-Viru parim uus seiklus 2017″ lõppvooru oma saunarituaalidega,” loetles Jalonen spaahotelli voorusi.
Aasta 2017 atraktiivseima turismiprojekti nominendiks valiti Tulivee rannarestorani käivitamine (OÜ Trogar). Laureaadiks tunnistati Harjumaal asuv Eesti mootorispordi muuseum MOMU.
“Rannarestorane on Eestis ootamatult vähe − neli. Nüüd on Põhja-Eesti piirkond saanud juurde just meie rannikuala väärindava turismiobjekti − kaunil rannal omanäolise arhitektuuriga hubase toidukoha,” kirjeldas Jalonen läinud suvel avatud söögikohta, mis kohe populaarsust kogus.
“Ühelt poolt toob restoran külastajaid kaunisse, aga seni vähetuntud Liimala liivaranda. Samal ajal satub külastaja ka kunagi väga reostatud ja nüüdseks oluliselt parandatud keskkonnaga Purtse jõe suudmesse ning sadamasse. Sellega saab Purtse jõepiirkonna maine jälle tõusta,” ütles Jalonen.
Maakonna turismikoordinaator hoiab pöialt restoraniomanike ambitsioonile jõuda 50 Eesti parema restorani sekka ning Tulivee külastuskeskuse arendusele, mis sai toetust piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist.