Üllar Saaremäe. Rakvere teatris esietendub sel hooajal üheksa lavastust, esimene neist juba 30. septembril − “Thijl Ulenspiegel”. On seda palju? On seda vähe? On Rakvere teater hulluks läinud, et nii palju teeb? On Rakvere teater laisaks läinud, et nii vähe teeb? Küsime teatri peanäitejuhi Üllar Saaremäe käest.
Kas üheksa uut lavastust on palju või ütled sa nagu Marika Vaarik NO99 lavastuses “El Dorado: klounide hävitusretk”, surides läbi hammaste: “Vähe, vähe!”
Üheksa on täpselt nii palju, et me saame hakkama. On olnud ka kaheksa lavastust, aga seda siis, kui kavas on olnud ka suuremahulisi või suure näitlejate arvuga lugusid. Nii et me ei lähe seekord ei hulluks ega tee tavapärasest vähem, üheksa on pigem reegel.
Veebruarist alates oled sa vudinud Viljandi kultuuriakadeemia vahet, et tuua oma teatris lavale nende diplomitöö “Thijl Ulenspiegel”. See lõhnab vägisi selle järele, et varsti hakkavad need noored tööle Rakveres. Või miks sa muidu seda teed?
Jah, sellelt kursuselt tahaks kindlasti võtta isegi mitte ühte, kahte, vaid suisa neli-viis inimest, aga mitte see ei ole põhjus. Põhjus on selles, et õppejõud Kalju Komissarov, kes on ühtlasi ka minu õpetaja, on juba mõningaid aastaid mulle mõista andnud, et ma võiksin tulla tema tudengitega midagi tegema. Eelmise lennuga polnud kahjuks võimalik, aga ma võtsin selle endale eesmärgiks paar aastat tagasi, et ma ühe diplomilavastuse XI lennuga teen, ja niimoodi see hakkas kulgema. Eelmisel poolaastal olin ma külalisõppejõud ning augusti lõpust alates on nad Rakveres, et lavastus ära vormistada. Nii et see oli ammune plaan selle kooliga midagi ise teha ja nüüd see siis õnnestub.
Kas seda “ohtu” pole, et sulle hakkab õpetamise värk nii meeldima, et ühel päeval oledki mitte enam külalisõppejõud, vaid õppejõud?
Ma kipun arvama, et seda ohtu ei ole, sest ma olen üsna kärsitu iseloomuga. Õppejõud peaks olema rahulik, aega andev, mõistev, kordamisvõimeline ja ülekordamisvõimeline ja veel kord − märksa vähem kärsitu, kui ma ise olen. Võib-olla mõne kursusega teen ka edaspidi diplomilavastust, aga päris õppejõuks? Ma arvan, et see pole minu närvikavale omane. Praegu mitte. Võib-olla siis, kui ma olen vana ja rahunenud.
Nädal pärast “Thijl Ulenspiegelit” oli jälle esietendus. Mul jäi suu lahti, kui ma kuulsin, et Sulev Keedus lavastab Rakvere teatris “Somnambuuliat”. Keedus ja lavastab teatris? Filmimees ju, mitte teatrimees. Kes oskas sellist asja uneski näha?
Sulev oskas. Ma mängin Sulevi filmis “Mehetapja. Süütu. Vari.”, mis peaks kevadel linastuma. Mitmetel põhjustel selle filmi tegemine vahepeal seiskus ning Sulev pakkus mulle välja, et ta võiks tulla lavastama “Somnambuuliat”, mis on suurepärane film, kõrgel kunstilisel tasemel. Kuid Sulev ei tee oma filmist copy paste’i. Ta küll keskendub samale loole, kuid tema ja Madis Kõivu kirjutatud stsenaariumist jäi omal ajal palju välja ning ta kasutab need nüüd ära. Nii et tegemist saab olema täiesti iseseisva kunstiteosega, me näeme ja kuuleme seal palju uusi teemasid.
Mis teil veel lisaks “Thijl Ulenspiegelile” ja “Somnambuuliale” praegu proovisaalis töös on?
27. oktoobril esietendub Erki Aule suurepärane farss “Astuge edasi!”, mis mullu Eesti teatri agentuuri korraldatud näidendivõistlusel ära märgiti. Seda lugu lavastab meil autor ise, kes on omandanud selle valemi, mille järgi valmivad parimad inglise komöödiad või prantsuse salongikomöödiad. Ta on saavutanud selle näitemänguga haruldase tulemuse. Ma usun, et publikul saab olema rohkesti lusti seda vaadata.
Kas see on nüüd see lavastus, mis hakkabki elama ratastel?
Paraku see nii on: Rakvere teater on teater ratastel. Ja see on kindlasti üks neid lugusid, mida me tahame näidata üle terve Eesti kultuurimajades ja teistes paikades. Jah, seda küll, “Astuge edasi!” on mõeldud ennekõike just ringreisiks.
Jõululavastuseks saab tänavu Astrid Lindgreni “Lärmisepa tänava Lota”, aga sellest räägime teine kord, õige pea. Ja neist teistest uuslavastustest samuti. Mind huvitab praegu, kas ma olen ühe väga olulise asja maha maganud. Nimelt… Sul algas Rakvere teatris 21. hooaeg. Aga kuhu jäid Saaremäe ümmarguse, 20. hooaja täitumise suurejoonelised pidustused?
Saaremäe ei oska neid pidustusi õigel ajal pidada. See aeg on läinud hämmastavalt kiiresti. Järgmisel kevadel saab mul jah 21 aastat Rakvere teatris täis. Inimese puhul tähendab see täisealiseks saamist, kõik õigused ja volitused on sulle siis kätte antud.
Nii et nüüd trumme ei löödudki?
Otseselt mitte. Ma mõtisklesin omaette.