Uus tn 7а asuvas majas tahetakse riigile loovutada 11 000 euro suuruse võlaga korter. 

Kohtla-Järve loovutas riigile üle 30 asustamata korteri, sedasama kavatsevad teha ka mitmed ühistud.

“Korteriühistud lootsid pikka aega, et riik pöörab tähelepanu võlgadega seotud probleemidele: hüpoteegid, välismaalastest korteriomanikud, majaelanike kollektiivne vastutus võlgade eest…” rääkis Kohtla-Järve korteriühistute juhtide assotsiatsiooni juhatuse liige Jelena Mutonen. “Riigiametnikud aga andsid oma vastustes vaid soovitusi nende probleemide lahendamiseks − ent kõiki neid olid korteriühistud juba rakendanud. Nüüd jääb viimane võimalus: probleemsetest korteritest loobuda ja need riigile loovutada.”

Ostavad korterid välja

Mitut Kohtla-Järve maja haldav Tamara Abrajeva ütles, et kuna korteriühistul puudub võimalus omanikelt võlgu välja nõuda, siis ei jää ühistul muud üle kui probleemsed korterid kohtutäituri korraldataval enampakkumisel välja osta, et need siis riigile üle anda.

“Näiteks Järveküla tee 58. majas ostsime juba ühe korteri ja kavatseme ära osta veel kaks,” märkis ta. “Sedasama on kavas teha ka kahe korteriga Uus tn 1а asuvas majas. Nende korterite omanike võlgade tõttu ei ole meil enam millegagi kütte eest maksta.”

Üks korter kavatsetakse ära osta ja riigile loovutada ka Uus tn 7а asuvas majas. “Selle omanik elab kuskil Itaalias, korterivõlg on aga juba 11 000 eurot,” rääkis ühistu esimees Aljona Tverskaja-Orehhova. “Selliste võlgadega korterit maha müüa pole võimalik ning seega jääb vaid üks variant − korter riigile anda.”

Seadus kinkija õigusi ei piira

Jelena Mutonen juhtis tähelepanu sellele, et seadused ei piira korteriomanike ja ühistute õigusi võlgadega korterite loovutamisel riigile, välja arvatud hüpoteegiga koormatud korterid.

“Notaril ei ole õigust korteri kinkijale mingeid nõudmisi esitada ega võla tõttu tehingust keelduda,” märkis ta.

Korteriühistuseaduse paragrahvi 5.1 kohaselt lähevad korteriühistu olemasolu korral korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale. Korteriomandiseaduse paragrahv 13 lg 4 ütleb, et korteriomandi võõrandamisel vastutab selle omandaja võõrandaja sissenõutavaks muutunud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutuste eest käendajana ning omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega.

“Võib oletada, et soovijaid probleemseid kortereid ära anda saab olema väga palju,” arvas Mutonen. “Paljudele korteriomanikele ja ühistutele on see viimane võimalus aastate jooksul kogunenud probleemide koormast vabaneda. Jääb vaid loota, et riik juhindub ühistu põhikirjast ning kehtivatest seadustest, mis on kehtestanud kollektiivse vastutuse võlgade eest. Ette rutates võib öelda, et võttes arvesse praegust olukorda korterite loovutamisega riigile, võib oletada, et kord saabub aeg, mil korteriomanikud võivad valida juhatuse liikmeks riigi.”

Uue tänava 9. majas asuva korteri omanik Jekaterina Lunjovskaja ütles Põhjarannikule, et kui maja ka järgmisel talvel kütteta jääb, siis leiab ta endale teise eluaseme ja annab oma praeguse korteri riigile.

“Ühe talve − 2016. aastal − me juba elasime võõraste võlgade tõttu kütteta. Nüüd on meil küte küll sees, kuid võlad kogunevad taas, nii et tõenäoliselt meile tuleval aastal sooja ei anta ning siis tuleb siit majast ära minna,” rääkis ta.