Jõhvi vene põhikooli õppekorpus tuleb tühjaks kolida ja ehitajale üle anda 5. jaanuariks. Jõhvi vene põhikool loodab koolimaja ehitajatele vabaks teha veel enne jõule. Praegu kohandatakse Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse tühja korpust, et seal oleks võimalik ajutiselt õppida ja õpetada.
Veel novembri alguses kaaluti koolipere ajutist üleviimist eesti põhikooli, mitte tühjana seisnud ja rohkem ettevalmistusi vajavasse Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse korpusesse.
“Korra tuli majas mõte, et äkki mahutame vene põhikooli ära eesti kooli, mis on toimiv koolimaja. Aga selgus, et see on keeruline, ja jäime ikkagi selle juurde, et kasutada kutsehariduskeskuse ruume,” selgitas vallavalitsuse arendusnõunik Rein Luuse.
Õhtune vahetus vastumeelt
Peamiselt loobuti sellest mõttest põhjusel, et see tähendanuks õhtuses vahetuses õppimist. Nii eesti kui ka vene põhikool on võrdse suurusega − 525 õpilasega − ja korraga ühe katuse alla ei mahuks.
Jõhvi põhikooli direktor Liina Mihkelson ütles, et vene põhikooli õppetöö saanuks alata kella kolmest, mil nende tunnid lõppevad. Sealjuures tekkinuks küsimus, millal käiksid vene põhikooli õpilased huvikoolides. “Näiteks jalgpallitrennis on eesti ja vene lapsed koos. Millisel ajal oleks saanud neid trenne läbi viia?” arutles ta.
Teiseks oleks olnud raske korraldada eesti põhikooli konsultatsioone ja järelevastamisi, mis toimuvad pärast tunde. Peavalu oleks põhjustanud ka toitlustamine.
“Meie söökla toitlustab tuhat õpilast (ka kõrvaloleva riigigümnaasiumi omi). Katlad ütleksid üles, kui peaks süüa tegema 1500-le. Ja kas koristajad peaksid sel juhul öötööd tegema? Seda kõike oleks võinud arutada suvel, aga kindlasti mitte kuu enne kolimist. Kui oleks juhtunud midagi erakorralist ja me räägiks kuust ajast, oleks teine asi,” tõdes Mihkelson.
Jõhvi vene põhikooli direktor Irina Šulgina ütles, et loomulikult sobiks koolikeskkond asenduspinnaks kõige paremini. “Seal on klassiruumid peaaegu samasugused nagu meil, samuti ujula ja võimla, aga kogu logistika lendaks vastu taevast,” märkis ta, nõustudes Mihkelsoni väljatoodud põhjustega.
Seega otsustati jääda algse plaani juurde ja kolida Ida-Virumaa kutsehariduskeskusse.
“Ettevalmistused kooli rekonstrueerimiseks algasid mitu aastat tagasi, kui veel Aivar Surva oli vallavanem. Tollal oli kokkulepe, et kutsehariduskeskus eraldab meile õppehoone. Sel hetkel polnud see veel mahajäetud, vaid kõik töötas: elekter, vesi, küte. Hiljem koliti korpus õpilastest täiesti tühjaks ning soojussüsteem, elekter ja vesi lülitati välja,” rääkis Šulgina.
Nüüd, kui vene põhikool hakkas valmistuma kolimiseks, avastati, et hoone on selle aja jooksul veidi kannatada saanud. “Aga täna võin öelda, et kõik süsteemid jälle töötavad: hoonet juba köetakse, elekter ja vesi on sees, mõõturid paigaldatud. Ka mõned klassiruumid on vanast kraamist tühjaks tehtud. Meie majandusjuhataja ja töömehed käivad seal iga päev tööl.”
Kooli juhtkonnal on läbi mõeldud ka logistika, kuhu millised klassid paigutatakse. “Ruumi on vähe, aga kui me valime variandi, et lapsed istuvad terve päev oma klassis ja õpetajad liiguvad, mitte nagu praegu, kus igal aineõpetajal on oma klassiruum, siis me mahume kenasti ära. Teeme lihtsalt uue tunniplaani.”
Šulgina sõnul loodetakse kolida ühe nädalaga ja talvisel koolivaheajal kõik korda seada, et teisel poolaastal õppetööd alustada. Ilmselt tehakse kolimisega algust enne jõule, et see ei jääks pühade peale, ja loobutakse mõnest koolipäevast, mis hiljem tagasi tehakse. “Näiteks on vallavalitsus määranud 30. aprilli puhkepäevaks, aga meie võime sel päeval välja tulla. Saame ka hiljem suvevaheajale minna,” selgitas ta.
Kogu kraami endaga ajutisele pinnale kaasa ei veeta. “Näiteks on seal klassides natukene mööblit ja aulas päris korralikud toolid. Võtame asjad, ilma milleta ei saa. Osa asju ladustame aga koolimaja sellesse tiiba, mis renoveerimisele ei lähe.”
Mõttega harjunud
Et kooli uuendamisest ja sellega seotud kolimistest on aastaid juttu olnud, on koolipere, sealhulgas lastevanemad, selle mõttega juba harjunud, kinnitas direktor.
“Loodame korraldada transpordi Narva maanteel elavatele lastele. Ehk õnnestub kokku leppida, et koos Oru lastega võetakse ka nemad peale, või tellime kaks bussi.”
Praeguseks on otsustatud toitlustamise korraldamine: koolipere saab kasutada kutsehariduskeskuse söögisaali, kuid toit tuleb vene põhikooli köögist.
“Kutsehariduskeskuse köögiseadmete võimsus ja maht ei ole ette nähtud nii suurele õpilaste arvule. Otsustasime, et teeme süüa oma sööklas ja toome selle kohale. Kokkulepe on ka võimla kasutamise kohta. Aula on samuti hoones olemas ja üritusi saame korraldada oma territooriumil ilma kedagi segamata.”
Oma koolimajja loodetakse naasta järgmisel õppeaastal. “Kui saaksime 1. septembrist tagasi, oleksime väga õnnelikud. Vaatame, kuidas läheb,” jättis Šulgina otsad lahti.
Vene põhikooli ehitustöödeks sai vald koolivõrgu korrastamise programmist 3,2 miljonit eurot. Toetuse saamise tingimus oli, et õpperuumide pind viiakse vastavusse vähenenud õpilaste arvuga. Seega jääb tulevikus pool õppekorpusest kooli ja pool valla käsutusse.
Sel sügisel esitas vald taotluse ka eesti põhikooli uuendamiseks.