Videol "We Are the Pigeons of the World" läheb saates "Eesti TOP 7" hästi − 27. märtsil platseerus 2. kohal. 

Telesaates “Eesti TOP 7” on praegu võistlustules muuvi, mis peaks iga Kohtla-Järve fänni südame kiiremini põksuma panema: nimelt on bändi St. Cheatersburg loo “We Are the Pigeons of the World” (“Oleme maailma tuvid”) video keskmes halli maja vastas asuv “Kahe kaine” monumentaalskulptuur Järve linnaosas. Põhjarannik asus asja uurima ja selgus, et loo taga on Jõhvi päritolu noormees Indrek Spungin aka Chungin, kes lisaks kõigele muule on tuvi!

Esmalt näeb videos Kohtla-Järve põlevkivikombinaadi õlitorni, tossu, merd taustaks ja… mees-tuvi.

Punk-tuvi

Siis näeb kohe “Kahte kainet” − nagu rahvasuu kutsub Kohtla-Järve linnavalitsuse ehk halli maja vastas asuvat monumentaalset skulptuuri, mille all oli kunagi tribüün, kust kohalikud tšinovnikud-kommarid mai- ja oktoobripühadel rongkäigus mööda marssinud töörahvale lehvitasid.

Millest ikkagi selline lokatsioonivalik ja kas Chungin on ka varem oma loomingus kuidagi Ida-Viru teemat ekspluateerinud?

32aastane mees ütleb, et põhjuseks on tema kohalik päritolu ning see, et siin on palju huvitavaid, kunstiliselt muudetud maastikke ja maamärke, mis on video jaoks justkui loodud.

“Samas pole neid veel tüütuseni eksponeeritud. Teiseks sobib selle video konteksti Ida-Virumaa kui tööstusmaa. Näiteks Kohtla-Järve kui Eesti oma väike Manchester − võrdlus, mis mulle on sümpaatne, kuna Manchesteris on läbi aegade maailma suurim lahedate bändide kontsentratsioon,” seletab Chungin.

Tuvi tehase taustal on Chungini arvates tuus kujund. “Tehas, tuhamägi, tööstus sümboliseerivad tsivilisatsiooni võimsust ja jõhkrust, aga tuvi sümboliseerib ellujäämist. Tuvi on lind, kes paneb tsivilisatsioonile vastu, kasutab seda enda huvides ära. Tuvi on ilgelt punk,” arvab mees.

Varem on ta ühe video St. Cheatersburgiga ka Kohtla-Nõmmel vanas kaevanduspargis teinud. Lugu on “Space Rider” ning see räägib uute tundmatute planeetide, kosmiliste liikide ja mineraalide avastamisest. Lugu “Space Rider” kukkus autori meelest välja nagu mingi happe-dance-rock, Manchesteri 1990ndate alguse biit, mistõttu sobis Kohtla-Nõmmele jällegi oivaliselt. Ka “Space Rider” võistles saates “Eesti TOP 7”.

Inspiratsiooniallikas

Praeguse suhte kohta Ida-Virumaaga ütleb Kohtla-Järvel sündinud ja Jõhvi gümnaasiumi lõpetanud mees, et ta ema elab siiani ses maakonnas ning ta käib emal tihti külas. “Siis kondan vahepeal mööda neid tühermaid ja maastikke ning otsin inspiratsiooni. Nii avastan kohti, kus pole kunagi käinud, kuigi tean nende olemasolust juba kaua, või siis taasavastan oma lapsepõlve radu, kus pole ammu käinud. Elasin lapsena 32. kvartalis, sinna olen nüüd paar korda sattunud korraks, päris kummaline nostalgiahoog tuleb peale,” tunnistab Chungin.

Praegu elab noormees igatahes Tallinnas, teeb bändi ning korraldab muusika- ja kunstiüritusi − sõnaga on vabakutseline kunstnik. “Ma olen tuvi,” täpsustab ta. Tuvi värk on laiem asi kui ainult üks video.

“Tuvi on meie bändi, klanni tootem, maskott − müütiline esivanem, kellest me lähtume. Samas tuvi on ka mu isiklik lugu: ma nimelt usun, et ma olengi tuvi. Ma tahan mõista, kes me oleme ja miks just sellised. Meie n-ö inimesed. Selleks, et mõista, mida tähendab olla inimene, tuleb kõigepealt aru saada, mis tähendab olla mitteinimene. Inimene-olemist võetakse tihtipeale liiga enesestmõistetavana. Aga mis teeb meist inimesed? Mind huvitab, millised kriteeriumid meid loovad. Kuidas meid programmeeritakse. Miks me tahame just seda, mida me tahame. Kuidas on programmeeritud meie ootused. Kuidas moodustub meie minapilt. Tuvi on viis, kuidas nendest n-ö ettemääratuse kammitsaist välja astuda ja asjadele kaine pilk heita, et näha neid zeitgeist´i traagelniite, mis meid loovad. Parafraseerides Mati Unti: tuvi on mäng, mis viib iseendani,” räägib Chungin.

Rääkides veel muusikast: Chunginis on tunda ka vene vaibi. Mees ütleb, et kui see välja lööb, tuleneb see keskkonnast, kust ta pärit on. Tal on mitmeid lemmikuid vene muusikast − nagu näiteks Kino, mis on üks tema lemmikbände üldse. Ja vene värk on südamelähedane.

“Kui ma mõned aastad tagasi oma bändiga Maikameikers Venemaal tuuril käisin, siis mul oli kogu aeg pisar vestitaskus, nii liigutav oli lihtsalt. Kõik need majad ja mantlid ja inimesed ja see sõnulseletematu hõng,” räägib Chungin − nagu oleks Tšehhoviga vastu pead lajatatud.

Maikameikers tuuritas 2009. aastal Pihkvas, Moskvas, Peterburis ja Petrozavodskis. Selle bändi stiiliks oli eksperimentaalne live dub punk. Seal bändis oli Chungin peamiselt trummar ja see koosnes tema ülikoolikamraadidest.

Chungin ütleb oma bändi St. Cheatersburg nime kohta, et see on linn ühest tema avaldamata novellist, mis on omamoodi jätk Romain Gary novellile “Kodanik Tuvi”, kus kaks Ameerika kapitalisti satuvad 1930ndate alguses Nõukogude imedemaale. Kui Gary novellis toimub tegevus Moskvas, siis Chungini omas St. Cheatersburgis. “St. Cheatersburg on selline pätise kõrvalkõlaga nimi ja sobib hästi ühele punkbändile,” arvab mees.

Usk, lootus, armastus

Küsimusele, kuidas juhtus, et nii originaalse maailmanägemisega mees läks teoloogiat õppima, vastab mees, et tegi seda oma hinge harimiseks. Ta räägib, et esimesed semestrid kulusid selle tasategemiseks, millest meie kooliharidussüsteemis vajaka jääb. Tulenevalt juhendajast, kelleks oli usundiloolane dr Lea Altnurme, tõmbas teda uususundite teema.

Näiteks see, kuidas oma sekti teha, ja nii ongi tal nüüd oma tuvisekt. Aga teda huvitasid väga ka antropoloogia ja etnoloogia, viimane oli ka tema kõrvaleriala.

“Küsimuse peale, kuidas neid teadmisi rahaks või muudeks kodanlikult aktsepteeritavateks väärtusteks konverteerida, võin ma öelda niipalju, et need teadmised teevad sinust lihtsalt parema inimese,” seletab tuvi. “Üks paremaks inimeseks olemise ilming on see, et sa ei ole nii lihtsalt manipuleeritav. Sa ei neela kõike seda kamarajura, mida näiteks televiisor pasandab, nii kergesti alla. See võtab laias laastus kokku ka pungi olemuse.”

Chungini bakalaureusetöö teema ülikoolis oli “Kristuse kontseptsioonid new age`is”. Tuvi Chungin ütleb, et peab end ka kristlaseks tugevate new age`i mõjudega: “Aga mul on Jeesusega oma isiklik ja täiesti elav suhe olemas. Ta on ikkagi nagu Superkangelane ja eeskuju juba väiksest peale. Ütleme nii, et tuvil kui antikodanlikul sümbolil on nii mõndagi ühist Jeesuse poleemikaga variseride aadressil. Jeesus oli ka ju punk ja vanade ahelate lõhkuja.”

Mees ei oskagi öelda, millal teda sünnimaakonnas kuuleb. “Kui keegi esinema kutsuks, siis lendaks kohe peale. Üks asi, mis Ida-Virumaa juures nõutust valmistab, on see, et nüüdisaegset kunsti ja muusikaelu on vähe. Pole vist väga kohti ka, kuhu veidi eneseteadlikumat musa tuua. Võib-olla ma teen praegu liiga ja pole lihtsalt asjadega kursis, ma ei tea, aga mulle on jäänud selline mulje, et siinset vaimu oleks vaja turgutada millegi värske ja nakkavaga. Maad ja maa-alust on siin kõvasti haritud, aga hinge eest peab ka hoolt kandma. Ma arvan, et kas või üks nüüdisaegne kunsti- ja muusikafestival sobiks siia nagu kont penile hambu,” räägib mees.

Ja arvab lõpetuseks, et peaks ise oma Ida-Viru kontserdi korraldamise ette võtma. Püha tuvi nimel!