Eelmisel Ida-Viru staadionimaratonil oli võimalik läbida kolm täispikka maratoni ja üks veerandmaraton ehk kokku ligemale 137 kilomeetrit. Järgmisel aastal on kavas ka 24 tunni jooks, kus Eesti rekord on üle 232 kilomeetri. Pikamaajooksuhuviliste seas rohkesti positiivset tagasisidet pälvinud Iisakus toimunud Ida-Virumaa jooksumaratoni programmi lisandub järgmisel aastal ka 24 tunni jooks, mille puhul peaks olema tegu esimese selle ala võistlusega Eestis.
Ajakava kohaselt rivistuvad kuni 20 jooksjat Iisaku gümnaasiumi staadioni 400 meetri pikkusele ringile 21. juuli õhtupoolikul kell 16 ning finiš on sealsamas täpselt 24 tunni pärast.
Eesti rekord 24 tunni jooksus kuulub Silver Eensaarele, kes läbis tänavu suvel Belgias selle ajaga 232,433 kilomeetrit ehk umbes sama palju maad, kui on Narvast Viljandisse. Kui keegi tahab Iisaku staadionil uut rekordit püstitada, siis tuleks tal joosta üle 581 ringi.
Võimete piiride kompamine
Rekordit ei saa välistada, sest stardinimekirjas on ka Ida-Viru tuntud pikamaajooksjad Dmitri Aristov ja Deniss Košelev. Kas ja kui tõsiselt nad järgmisel suvel ees seisvat katsumust võtavad ning selleks spetsiaalselt valmistuvad, pole praegu veel teada. Ent oma nime on kirja pannud ka Eesti viimaste aastate edukamaid ultrajooksjaid, Jõhvist pärit Aivar Luud, kes tänavu sügisel läbis ainsa eestlasena Kreekas 246 km pikkuse Spartathloni.
Registreerunute seas on ka Ida-Virumaalt pärit ja siinsetel jooksuvõistlustel sage osaleja, kaitsepolitsei peadirektori asetäitja Aleksander Toots, kes lisaks 24 tunni jooksule püüab head tulemust ka sama aja sees toimuvas kolmes poolmaratonis. Tootsi sõnul on ta korra Haanjas osalenud 100 km jooksus. “Esimesed 80 kilomeetrit tulid suhteliselt kergelt, lõpp oli aga päris ränk,” tunnistas ta. “Nüüd tahaksin Iisakus läbida vähemalt 120-130 kilomeetrit. Kui enesetunne ja organism lubavad, siis miks mitte ka rohkem. Oma võimete piire on põnev kombata,” selgitas ta.
Tootsi sõnul ei kavatse ta joosta 24 tundi jutti. “Täie jõuga üritan läbida kolm poolmaratoni ehk 63 kilomeetrit. Siis ma võistlen ka teistega. Vahepeal puhkan ja plaanin kergemalt sörkida,” avas ta oma plaane ning lisas, et kui kodukandis nii haruldast võistlust korraldatakse, siis ei saa ju kõrvale jääda.
Üllatavalt suur huvi
Ida-Virumaa staadionimaratoni korraldaja, maakonna spordiliidu peasekretär Rene Kundla sõnas, et oli üllatunud, et 24 tunni jooksule on praeguseks juba 15 osalejat registreerunud. “Võtsime selle jooksu kavva üksikute ultrajooksjate soovil ja arvasin, et on hea, kui tuleb viis osalejat. Nüüd on aga jäänud vaid viis vaba kohta,” sõnas ta, selgitades, et kuna ühel ajal 24 tunni jooksuga peetakse samal staadioniringil ka kolm täispikka ja kolm poolmaratoni ning muid jookse, ei ole võimalik ultradistantsil korraga üle 20 jooksja starti lubada.
24 tunni jooksu kavva võtmine muudab võistluse korraldamise Kundla sõnul keerukamaks. Aega mõõdetakse küll elektrooniliselt, kuid lisaks on platsis ka vahetustega ringilugejad. Staadionile on kavas paigaldada ka 20 lesilat, kus ultrajooksjad saavad vahepeal puhata, ning jooksjate lihaseid tulevad mudima ka masseerijad. 24 tunni jooksust peaks Kundla sõnul tulema otseülekanne ka Delfis.
Kundla sõnul on võistluse korraldamisel abiks ligemale sada inimest. Lisaks osalejatele on kavas auhinnad välja panna ka kõige visamatele pealtvaatajatele, kes suudavad pikast võistlusest võimalikult palju kohapeal jälgida.
Kundla hakkab ise ka jooksma
Küllaltki ruttu on täitumas ka maratoni ja poolmaratoni kohad. Öiseks jooksuks, mis toimub küünaldega palistatud staadioniringil, on praeguseks 40 kohast vabad veel vaid seitse. Õhtumaratonile pääseb veel 33 ja hommikumaratonile 19 jooksjat. “Arvestades seda, kui palju positiivset tagasisidet tänavune staadionimaraton osalejatelt sai, siis võis eeldada, et järgmise aasta kohad hakkavad täituma kiiresti,” sõnas Kundla.
Kundla ise läbis tänavu samuti öömaratoni. Tehes seda põhiliselt kõndides, kulus tal selleks ligemale 9 tundi, millega ta mahtus napilt kontrollaega. Järgmiseks on ta võtnud plaani maraton läbi joosta. “Tuleb hakata harjutama. Jooksutossud juba ostsin,” sõnas ta.
Korraldajana on Kundla seadnud sihiks, et Ida-Viru staadionimaratonil poleks põhieesmärgiks võit ega auhinnakott, vaid ta tahab teha sellest hea õhkkonnaga gurmeejooksu, millest saadud positiivne emotsioon jääb osalejatele pikemaks ajaks. Portaalis Marathon100 on Ida-Virumaa staadionimaraton pälvinud osalejatelt kõige kõrgemad hinded kõigist tänavu Eestis korraldatud pikamaajooksudest.