Ida-Virumaa püüab reedest pühapäevani pilku Eesti suurimal turismimessil “Tourest”. Seal jagatakse välja tuhat Ida-Virumaa kuldkliendi kaarti, mis annavad mitmelt teenuselt 50 protsendi suuruse soodustuse. 

Ida-Virumaal on põhjust rõõmustada 2015. aasta turisminäitajate üle, mille statistikaamet sel nädalal avaldas. Idanaabrite ärakukkumist on pehmendanud tõus teistel turgudel.

“Hoolimata sellest, et meie suurim välisturg Venemaa on langenud 22 protsenti [Eestis tervikuna ligi 36 protsenti − toim.], oleme suutnud taset säilitada, sest Eesti ja Soome turistide arv on oluliselt kasvanud,” kommenteeris Ida-Viru turismikoordinaator Kadri Jalonen.

Suur töö 

Nii oli eelmisel aastal Ida-Virumaa majutusasutustes ligi 345 000 ööbimist, mida oli 0,5 protsenti rohkem kui 2014. aastal. Siseturistide ööbimiste arv kasvas ligi 14 protsenti (Eestis tervikuna 6 protsenti) ja soomlaste sama näitaja 12 protsenti (riigis keskmiselt -0,7 protsenti).

“Turismisektoris on suudetud keerulises majandusolukorras suur langus ära hoida ning õnnestunud suurendada Eesti ja Soome külastajate arvu. Selle taga on nii ettevõtete kui Ida-Viru turismiklastri suur töö. Oma roll on nii ühisel turundusel kui tootearendusel,” märkis Jalonen.

Kui seni on turunduseelarve olnud tagasihoidlik, siis lähiaastail loodetakse selles vallas teha suurem hüpe. Ligi 50 partnerit koondav Ida-Viru turismiklaster taotleb piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist 630 000 eurot, mida kasutatakse ühisteks tootearendus- ja turundustegevusteks kolme aasta jooksul.

“See tundub väga suur summa, aga turundusinimesed teavad, kui kallis on kampaaniate läbiviimine. Saavutame oma eesmärgid siis, kui kaasame professionaale ja sihime oma tegevusi väga täpselt,” selgitas turismikoordinaator.

50 000 lisaööbimist 

Sel nädalal lepiti kokku, et fookusesse võetakse lastega pered, kellele pakutakse Ida-Virumaa puhkust ja seiklust, keskendudes eelkõige madalhooajale. Eesmärk on tuua 50 000 lisaööbimist ja 2 miljonit eurot aastas.

“Keerulise olukorra tõttu põlevkivisektoris on lisatöökohti hädasti vaja. Üle 600 000 euro suurune investeering turismisektorisse peaks andma paarsada uut töökohta,” märkis Jalonen.

Tööd jätkatakse kolme põhituruga: Eesti, Venemaa ja Soomega. “Kõige keerulisem ja kallim on kindlasti läbi lüüa Soome turul, aga piirkondade konkurentsivõime tugevdamise projektiga tekib ainukordne võimalus lubada endale suuremaid kampaaniad.”

Arvuliselt enim kampaaniad on planeeritud Eesti turule, sest nende eelarve on kõige väiksem.

“Eesti turul läbilöömine on meile oluline mitmes mõttes, ka soomlasi silmas pidades, sest mida paremini Eesti inimesed Ida-Virumaasse suhtuvad, seda rohkem soovitavad nad meie maakonda soomlastele edasireisimiseks. Seda traditsiooniliste sihtkohtade kõrval, nagu Saaremaa ja Pärnu,” arvas Jalonen.

Turismiklastri projekt on valitud maakonna prioriteetsuse edetabelis esikolme hulka. Selle elluviimine on oluline eeldus, et turismiklaster saavutaks 2020. aastaks püstitatud eesmärgi saada tähtsuselt teiseks turismipiirkonnaks Eestis ning atraktiivseks reisisihiks nii sise- kui ka välisturistide seas.

Turundusekspert Anu-Mall Naarits marketingi instituudist pidas eesmärki realistlikuks. “Ida-Virumaa on pärast Eesti taasiseseisvumist muutnud meie turismimaastikul uueks ja intrigeerivaks sihtkohaks. Suunatud turundusega on võimalik ka suurt eesmärki püüdma minna,” kinnitas ta.