“Meid ei rõõmusta tulemused mitte ainult matemaatikas, vaid ka inglise ja eesti keeles,” ütles keeltelütseumi direktor Nadežda Tšerkašina. Maakonna koolide lipulaev − Narva keeltelütseum − jätkas laineharjal purjetamist selgi aastal. Koolil on ette näidata riigi kõrgeim keskmine hinne matemaatika riigieksamil ja teine tulemus eesti keeles teise keelena.
Tänavuste riigieksamite tulemuste järgi joonistub välja pilt, kus Ida-Virumaal on üksikud tipud ja üksjagu tugevaid keskmikke, ent suurema osa gümnaasiumidest leiab teisest sajast.
Eesti keelega ree peale
Ida-Viru maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Kaarin Veinbergs tõdes, et matemaatikas on maakonna vene õppekeelega koolid aastaid silma paistnud.
“Mind rõõmustas, et vene õppekeelega koolide õpilased tegid päris hästi eesti keele kui teise keele eksami. Enamiku tulemus on tugevalt üle Eesti keskmise. Samas on paljusid koole vedanud alt inglise keel. Kui eesti keeles on saadud ree peale, siis nüüd peab hakkama inglise keelt utsitama,” rääkis Veinbergs.
Samuti torkas silma, et eesti keeles emakeelena on eksamitulemused kas keskmise lähedal või alla selle. “Mõnel eesti õppekeelega koolil on need isegi madalamad kui Narva Vanalinna riigikoolil, kus õpivad vene emakeelega lapsed keelekümblusmetoodika järgi,” tähendas Veinbergs.
Tippude tipuks on jätkuvalt Narva keeltelütseum, mis Delfi edetabelis platseerus Eestis teisele kohale (eksamite keskmine tulemus 80,92 punkti), Postimehe mõnevõrra teise metoodika järgi koostatud pingereas aga seitsmendaks.
Üheselt on aga selge, et matemaatikas oli keeltelütseum parim ja seda juba kolmandat aastat. Sealjuures on kooli panus matemaatika õpetamisel maksimaalne − seda näitab haridus- ja teadusministeeriumi analüüs selle kohta, milline on õpilaste edasijõudmine mingis aines. Gümnaasiumi panust õpilase arengusse arvestatakse riigieksamite tulemuste kõrval esimest aastat.
“Meid ei rõõmusta tulemused mitte ainult matemaatikas, vaid ka inglise ja eesti keeles,” ütles keeltelütseumi direktor Nadežda Tšerkašina.
Mis puudutab kooli panust õpilaste arengusse ühes või teises aines, siis seda pole tema hinnangul võimalik objektiivselt hinnata.
“Meie õpilased on täppis- ja loodusteadustes tugevad esimesest klassist alates. Aga meie tähelepanu keelte õpetamisele pole sugugi väiksem. Ja seda rõhutame ka oma kooli uues nimes [varem kandis kool nime Narva humanitaargümnaasium − toim.].”
Tšerkašina nimetab oma jutu kinnitamiseks eesti keele riigieksami keskmise hinde, mis oli 33 lõpetajal 90,8 (riigis 2. koht). Sealjuures said kõik õpilased B2-keeletaseme ja paljud isegi kõrgeima, C1-taseme. Ja seda mitte ainult eesti, vaid ka inglise keeles.
Koolijuhi sõnul suhtub keeltelütseum väga tõsiselt sellesse, et valmistada õpilasi ette riigieksamiteks ja sellega tulevasteks õpinguteks ülikoolis. “Me ei tegele sellega mitte ainult lõpuklassis, vaid kõigil kooliaastatel,” rõhutas ta.
Tšerkašina sõnul on kool leidnud palju partnereid, näiteks MISA, Tartu ülikool, Tallinna tehnikaülikool, MTÜ Veeda Vaheaeg Võrumaal, eesti õppekeelega sõpruskoolid, USA ja Suurbritannia saatkond. “Leian, et ka nende panus teeb meie õpilased tugevamaks. Olümpiaad või avatud matemaatika- või füüsikavõistlus, nädal viibimist eestikeelses keskkonnas või üritus inglise keeles on õppimises hindamatuks toeks.”
Iga aastaga paremaks
Kooliseinte vahelt välja vaatamist tähtsustab ka Kohtla-Järve Ahtme gümnaasiumi direktor Svetlana Skorobogatova. Tema juhitud kool annab eesti keele õpetamisse panuse, mida ministeerium hindab maksimumpallidega.
“Me kogu aeg motiveerime lapsi õppima ja kasutama rohkem eesti keelt − arvan, et see on suurim panus. Suulisel eksamil oli rõõm õpilasi kuulata. Tulemused lähevad iga aastaga paremaks, sest suurem osa lõpetajatest näeb oma tulevikku Eestis.”
Skorobogatova peab positiivseks, et ministeerium hindab riigieksamite punktide kõrval koolide pingutusi. “Meie ei tee sellist valikut nagu eliitkoolid. Peamiseks aluseks on vestlus ja ikka satuvad gümnasistide hulka mõned sellised, kes ei taha piisavalt pingutada.”
Maakonna tugevaim eesti õppekeelega kool − Kohtla-Järve Järve gümnaasium − paistab silma sellega, et panustab põhjalikult õpilaste edasijõudmisse matemaatikas.
Kooli panus väljendub õppejuhi Kadi Rebbani sõnul nii tugevates matemaatikaõpetajates kui õppekavas, mis toetab aine heal tasemel omandamist. Näiteks pakutakse kõigile gümnasistidele lisapraktikume, ka juhul, kui õpilane on valinud kitsa matemaatika. “11. ja 12. klassis õpivad kõik laia matemaatikat, mis on raskem. Usun, et lisatunnid on abiks,” ütles Rebban.
Täielikum ülevaade
Gümnaasiumi panust õpilase edasijõudmisesse hakati arvestama seetõttu, et üksnes riigieksami tulemused ei anna täit pilti sellest, kui hästi kool õpetab, selgitas haridus- ja teadusministeeriumi välishindamise osakonna juhataja Kristin Hollo.
Seetõttu töötati välja tegevusnäitaja, mis iseloomustab õppetöö tulemuslikkust ehk gümnaasiumi panust. Kolme aasta lõikes võetakse arvesse nii kooli kontrollitavaid tegureid, nagu õppeprotsessi ülesehitus, õpetamismetoodika, õppevara ja personali valik, kui ka õpilaste eelteadmisi põhikooli lõpus, nende võimekust, kooli suurust, õppekeele valikut jms.
Nende näitajate analüüsimisel leiti, et häid tulemusi on võimalik saavutada eri piirkonnas ja eri suurusega õppeasutustes ning õpilase sugu ei ole seejuures tähtis.