Kohtla-Järvel sõlmiti mullu sada korteritehingut rohkem kui aasta varem, ent turu elavnemine ei toonud kaasa hinnatõusu. Pilt on illustreeriv. 

Eelmisel aastal tehti Ida-Virumaal korteritega rohkem ostu-müügitehinguid kui aasta varem, aga erilist hinnamuutust sellega ei kaasnenud.

Kinnisvarafirma Uus Maa üle-eestilise turuülevaate järgi suurenes nii korteritehingute arv kui ka mediaanhind peaaegu igas maakonnas, ka Ida-Virumaal. “See näitab, et kasvavad sissetulekud suurendasid nõudlust kinnisvara järele, mis omakorda kergitas väikese pakkumise tõttu hindu,” seisab analüüsis.

Ostuotsuseid kaalutakse pikalt

Turuülevaate järgi kasvas Ida-Virumaal korterite mediaanhind 5 protsenti.

“See ei näita reaalselt korteriomandite müügihindade suurenemist, sest tarbijahindade inflatsioon oli statistikaameti andmetel 3,4 protsenti ja brutokuupalga aastakasv Eesti Panga andmetel üle 7 protsendi. Nende numbrite taustal ongi 5protsendiline kasv korteriomandite puhul loogiline asjade käik,” kommenteeris Uus Maa Jõhvi büroo juhataja Hannes Hallik.

Ta selgitas, et korteriomandite mediaanhind näitab hinnataset, millest pooled tehingud on tehtud madalama ja pooled kõrgema hinnaga ehk siis elimineeritud on kõige kõrgemate ja madalamate hindadega ostu-müügitehingud.

“Ida-Virus ja eriti näiteks Kohtla-Järve linnaosades on väga madalate müügihindadega tehinguid proportsionaalselt rohkem kui kõrgete hindadega tehinguid ja seepärast on ka mediaanhinna arvestuses alumisest n-ö odavamast poolest suur osa väga madalate hindadega tehinguid “ära lõigatud”.”

Samas paistis Kohtla-Järve mullu silma tehingute arvu poolest: seal sõlmiti üle saja tehingu rohkem kui aasta varem ja kokkuvõttes rohkem kui Narva linnas.

Hallik leidis, et arvestades Kohtla-Järve elanike arvu, on kasv siiski marginaalne.

Ober-Hausi Jõhvi kontori juhataja Merike Peepmaa pakkus tehingute arvu tõusu selgituseks, et Kohtla-Järve linn müüs riigile 1 euro eest hulga mahajäetud kortereid.

Halliku arvates oli linnadest suurim võitja Kiviõli, kus oli mullu mõõdukas kinnisvarahindade tõus ning ka tehingute arv kasvas. “Kiviõli seikluskeskus ja suure Lüganuse valla sünd on minu hinnangul kasvule kaasa aidanud. Ülejäänud Ida-Viru linnades on seis pigem stabiilne. Suuri kõikumisi müügihindade ja tehingute arvu osas ei ole olnud ning tõenäoliselt jätkub stabiilsus või siis mõõdukas tõus käesoleval aastal.”

Halliku sõnul on märgata, et inimesed soovivad enda raha paigutada vaid likviidsesse kinnisvarasse, mis tähendab, et niisama igaks juhuks ei osteta ka üliodavat asja. “Kinnisvaraostjad on muutunud väga kaalutlevaks ja ostuotsused ei tule lihtsalt.”

Et Ida-Virumaa elanikest tühjeneb, kajastub ka kinnisvarabüroode töös. “Viimasel ajal müüakse üha rohkem kinnisvara, et Ida-Virumaalt lahkuda, kas lastele lähemale või soovist elada mujal, näiteks Harju- või Pärnumaal,” tõdes Hallik.

Ostja dikteerib

Merike Peepmaa märkis, et see, et turul pole toimunud suuri muudatusi ei hindades ega tehingute arvus, näitab, et Ida-Virumaa kinnisvaraturg stabiliseerub. Vastandiks on Tallinn ja Tartu, kus hinnad tõusevad.

“Meil on endiselt “ostjaturg”, st ostja dikteerib hinna, kuna müügipakkumisi on palju. Odavamate korterite puhul on müüjad ise muutunud paindlikumaks, hinda alandatakse ja reeglina siis leidub ka ostja. Sellest ka tehingute suurem arv.”

Peepmaa on täheldanud, et viimase aasta jooksul on tõusnud nõudlus heas seisukorras korterite järele. “Kuna valdavalt ostetakse kõrgema hinnaga kortereid panga finantseeringuga, siis ollakse nõus maksma ka veidi kõrgemat hinda ja kolima kohe korterisse, mis ei vaja remonti.”

Peepmaa arvas, et alanud aasta suuri muudatusi Ida-Viru kinnisvaraturul kaasa ei too. “Kui leiduks arendajaid, kes võtaks ette kortermaja(de) ehituse, siis elavdaks see tunduvalt turgu. Nõudlus uute korterite järele on olemas, eriti noortel peredel.”