Kahtlemata on iga liikluses kaotatud inimelu kahetsusväärne ja väga valus kaotus lähedastele.

Et lõppenud aastal jäi Eesti teedel hukkunud inimeste arv esimest korda alla poolesaja, on aga väga hea suundumus. Positiivsed trendid on ka Ida-Virumaal: kui üle-eelmisel aastal hukkus siinsetel teedel kümme inimest, siis mullu esialgsetel andmetel kuus. Kui raskeid liiklusõnnetusi oli 2016. aastal 129, siis mullu kõvasti alla saja.

Eesti liikluses toimunud muutused avaldavad veelgi rohkem muljet, kui vaadata lähiminevikku. Näiteks 1994. aastal oli liiklusõnnetustes hukkunuid koguni 364.

Et liikluses jääb üha enam inimesi ellu ja terveks, vaatamata sellele, et teedele on selle aja jooksul ilmunud rohkem sõidukeid, on palju tegureid. Alates sellest, et turvalisemaks on muutunud nii sõidukid kui ka teed ise. Näiteks pärast Kukruse ja Jõhvi vahelise teelõigu rekonstrueerimist ei mäletagi enam paljud, milline sõna otseses mõttes surmatee seal varem oli.

Ent kõige olulisemad on siiski muutused inimeste hoiakutes ja liikluskultuuris, millele on kaasa aidanud ka politsei nii ennetustöö kui ka kontrolltegevus. Selle kõige tulemusel on Eesti liiklusõnnetuste statistika poolest kerkinud Euroopa Liidu riikide seas oivikute sekka. Siit edasi enam väga palju paremaks minna on raske ja vahel mängib õnnetuste puhul paraku rolli ka pime juhus. Ent väikseid samme veelgi ohutuma liikluse poole saab üheskoos ikkagi veel astuda.