Eestis asuvad elektrijaamad ja õlitehased töötasid maikuus täisvõimsusel ja kasutasid ära kaks miljonit tonni põlevkivi. Eesti Energia ja Viru Keemia Grupp kasutasid maikuus oma elektrijaamades ja õlitehastes kahe peale kokku ligemale kaks miljonit tonni kaubapõlevkivi − nii suurt põlevkivi tarbimist ühes kuus pole sel sajandil Eestis seni olnud.
“Sellist aega ei mäletagi − kõik panevad praegu täiega, nii elektrijaamad kui õlitehased,” ütles Eesti Energia juhatuse liige Andres Vainola maikuus toimunu kohta.
Põlevkivi kulus kaks korda rohkem kui mullu
Eesti Energia elektrijaamad ja õlivabrikud tarbisid maikuu jooksul ligemale 1,6 miljonit tonni põlevkivi, mis on kaks korda rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.
Viru Keemia Grupi õlivabrikud neelasid samas kuus 0,4 miljonit tonni põlevkivi. “Töötame praegu täie võimsusega: käigus on nii kolm uut Petroteri kui ka kaks vanemat Kiviteri õlivabrikut,” kinnitas VKG avalike suhete juht Irina Bojenko.
Eesti taasiseseisvumisaja tootmisrekordid sünnivad ka kaevandustes. Estonia kaevanduses ja Narva karjääris ulatus ühe kuu kaevandamismaht 1,2 miljoni tonnini. Estonia kaevandus töötas eelmise aasta lõpust kuni maikuuni seitse päeva nädalas. Mais mindi üle viiepäevasele töönädalale. “Väike põlevkivivaru on puhkuste ajaks ette tehtud. Oktoobrist on plaanis naasta seitsmepäevase töönädala juurde. Aga kui turuolud nõuavad, siis oleme võimelised seda ka varem tegema,” sõnas Vainola.
Ojamaa kaevanduse maikuu tootmismaht ulatus 0,36 miljoni tonnini. Irina Bojenko sõnul käib kaevanduses praegu töö kuuel päeval nädalas ja samas vaimus on plaanis tööd teha suvi läbi. “Meil on eesmärk toota sel aastal neli miljonit tonni põlevkivi ja praegu liigumegi sellises graafikus. Kuid et katta meie õlivabrikute vajadusi, oleks natuke veel lisaks tarvis,” sõnas Bojenko, kelle sõnul peab VKG läbirääkimisi ka põlevkivi ostmiseks. Peale nende ja Eesti Energia kaevandab põlevkivi ka Kiviõli Keemiatööstus.
Mitmed asjaolud langesid kokku
Andres Vainola sõnul ei tasu arvata, et maikuu rekordiline põlevkivi tarbimine püsiks ka järgnevatel kuudel. “Mais langesid kokku mitmed meile soodsad asjaolud. Hüdroenergiat oli Skandinaavias sel kevadel prognoositust vähem. Mitmed piirkonna tuumajaamad olid tavapärasest pikemalt remondis. Oleme saanud rohkem elektrit müüa ka tänu sellele, et Leedu ja Rootsi vaheline Nordbalti merekaabel on oodatust sagedamini rivist välja olnud,” loetles Vainola põhjusi, mis võimaldas siinseid elektrijaamu maksimaalse võimsusega töös hoida.
Tema sõnul tõestas tekkinud olukord, kuivõrd oluline on hoida töökorras vanemaid tolmpõletamise plokke Narva elektrijaamades. “Kui need plokid oleksid olnud konserveeritud, siis kerkinuks keskmine elektri hind kuus siin piirkonnas ilmselt üle 50 euro megavatt-tunni kohta,” sõnas ta, lisades, et peale hinnatõusu ärahoidmise panustasid Narva jaamad tugevasti ka Eesti eksporti.
Vainola sõnul on loomulik, et juunis on elektrienergia tarbimises väike langus. “Kuid usume, et veel kolmanda kvartali alguseski püsib päris hea nõudlus. Mis vastu sügist saab, on praegu väga keeruline hinnata, väga palju oleneb sademete hulgast,” sõnas ta, märkides samas, et järgmise aasta väljavaated tootja seisukohast ei ole sama head, kui on tänavu olnud.
Suurt nõudlust põlevkivi järele toetas ka asjaolu, et uue Enefit280 õlitehase töökindlus on oluliselt paranenud. “Enefit280 töötas täiskoormusega järjest peaaegu 44 päeva. See on samuti võimas rekord, kuna eelmine tipptulemus oli 37 päeva. Nüüd panime ta mõneks päevaks väikeseks hoolduseks seisma,” ütles Vainola.