Idaturistid on hakanud senisest harvem Eestis käima. Selle põhjus ei ole mitte ainult inimeste rahanappus, vaid ka paljude Venemaa turismifirmade pankrot. 

Eestit külastavate Vene turistide arv üha väheneb ning eriti valusalt annab see tunda piiriregioonis. Statistikaameti andmetel oli juuli − traditsiooniliselt puhkuste hooaja kõige turistiderohkem kuu − tänavu Vene turistide arvult 22 protsendi võrra viletsam kui möödunud aastal.

Idaturistide voogude seisukohast ei olnud möödunud hooaeg just kõige edukam. Narva linna arenduse ja ökonoomika ameti turismikoordinaator Olga Tšerjomuškina ütles, et kõik kohalikud hotellid ei ole veel oma näitajaid edastanud ning täpset pilti olukorrast esialgu ei ole.

“Kuid üldiselt on juba praegu näha, et turiste on vähemaks jäänud, eriti Venemaa turiste − neid on umbes 40 protsendi võrra vähem,” tegi Tšerjomuškina puhkuste hooajast kokkuvõtteid.

Võrreldes 2014. ja 2015. aastat kuude kaupa, näitavad statistikaameti andmed, et Ida-Virumaa hotellides puhkavate venemaalaste arv vähenes juunis 3405-lt 2444-le (−28%) ja juulis 3654-lt 2666-le (−27%), käesoleva aasta augusti näitajad esialgu puuduvad.

Ka muuseumis käiakse vähem 

Suvel kasvab traditsiooniliselt hüppeliselt muuseumikülastajate arv. Narva muuseumi turundusassistendi Stanislav Orlovi sõnul langeb suveajale 50-60 protsenti kõikidest külatustest. Tema käsutuses olevate andmete kohaselt (augusti näitajad on esialgu puudu) aga vähenes Venemaalt tulnud külastajate arv tänavu suvel möödunud aastaga võrreldes umbes kaks korda.

Ent selle arvelt suurenes Eestist pärit külastajate, sealhulgas ka narvalaste endi arv.

“Kui möödunud aasta suvel moodustasid Eesti turistid meil 61 protsenti külastajatest, siis selle suve kahe kuuga oli neid veidi üle 70 protsendi,” rääkis Orlov. Võrdluseks: 2014. aasta suvel külastas Narva muuseumi ligikaudu 24 000 inimest.

Orlov välistab selle, et külastuste arvu vähenemine võib olla seotud näiteks muuseumitöötajate ebapiisava tööga.

“Meie eripära on see, et me asume piiri ääres ning meil moodustavad suure osa külastajatest Vene turistid. Poliitilise ja majandusliku olukorra, sanktsioonide ning rubla kursi languse tõttu paljud venemaalased lihtsalt loobuvad reisimisest. (…) Venemaa turismifirmade sõnul on neil vähenenud välisreiside arv ning raske on reisigruppe täis saada,” selgitas Orlov.

Vähe Eesti turundajaid

Narva-Jõesuu spaa ja sanatooriumi tegevjuht Karina Küppas märkis samuti, et Venemaal on varasemast vähemaks jäänud turiste Eestisse ja siinsetesse spaadesse vahendavaid reisifimasid.

“Turismifirmasid praegu lihtsalt pole, kuna paljud neist on pankrotti läinud,” ütles Küppas.

Keskmine venemaalane on rubla kursi languse tõttu vaesemaks muutunud, kuid Karina Küppas on veendunud, et ka see, kui nemad hindu alandaksid, turiste tagasi ei tooks.

“Rubla kurss on alates möödunud aastast halvenenud 50 protsendi võrra ning kui meiegi oma hindu 50 protsenti alandaksime, siis muutuks see äri lihtsalt ebarentaabliks. Meil hotelliäris ei ole sellist suurt “õhku”, nagu inimesed vahel arvavad, ning me ei istu siin kullakoormate otsas,” selgitas Küppas.

“Praegu, mil reisiagente on väheks jäänud, külastavad paljud inimesed ise veebilehte booking.com, tutvuvad sellega ning neil kerkib küsimus, kuhu oleks lihtsam sõita, sest ka viisaküsimus on endiselt valus. Ettekujutus Eestist ja soov Eestit külastada sõltuvad väga paljudest asjadest − küsimus ei ole üksnes hinnas,” on sanatooriumi tegevjuht veendunud.

Spaateenused eestlastele senisest kättesaadavamad

Karina Küppase sõnul ei ole kirjeldatud langus ka Narva-Jõesuu sanatooriumist mööda läinud. “Aasta algusest kuni augusti lõpuni langes Venemaalt pärit turistide arv 54 protsendi võrra,” ütles ta. Veidi nõrgemalt oli seda langust tunda vaid juulis.

Ent kõigele vaatamata kinnitas Küppas, et üldpilt ei ole siiski nii nutune, nagu võiks tunduda. Positiivne on näiteks see, et spaa- ja sanatooriumiteenused on siseturistidele ja kohalikele elanikele senisest kättesaadavamaks muutunud.

“Kuid me ootame ikkagi, et olukord muutuks, sest Vene turistideta on meil siiski üsna keeruline,” võttis Küppas olukorra kokku.

Venemaalt pärit ostjate vähenemist märgivad stabiilselt ka piiriäärsed kaubanduskeskused. “Vanasti moodustasid Vene turistide ostud meie kogumüügist kolmandiku. Praegu peame turgu ümber vaatama ja orienteeruma rohkem sisekliendile − Narva kohalikule, aga ka Sillamäe ja üleüldse Ida-Viru kliendile,” kommenteeris Narva Rimi juhataja Julia Viirsalu internetiportaalis kasulik.delfi.ee.