Restoranide Konrad ja MEKK peakokk Rene Uusmees arendab koostööd Konju mõisa taluga, hinnates sealset mahedat kitsepiima ja sellest valmistatud tooteid. 

Möödunud pühapäeval sai Konju mõisa talu õuel mekkida kitsepiimatooteid peene restorani võtmes, taamal mökitamas peategelased ise. Sellega Eesti toidu kuu üritused Ida-Virumaal ei lõpe.

Vokast pärit Rene Uusmees on peakokk pealinna tunnustatud restoranides MEKK (Moodne Eesti KöögiKunst) ja Konrad, mis pakuvad moodsal kujul Eesti kööki. Koostöö Konju mõisa taluga sai alguse, kui Uusmees oli üks peakokkadest, kes hoolitses soolaste suupistete eest veebruaris Jõhvi kontserdimajas toimunud presidendi vastuvõtul. Ühe toorainena kasutas ta Konju kitsejuustu.

Eesti toidu päeval Konjus serveeris restorani Konrad meeskond kitsepiima toorjuustust valmistatud kreemi, kuhu lisati natukene mett, musta pipart ja maitsestamata jogurtit. Serveeriti seda sarapuupähkli, krõbeda peedi ja pohlamoosiga.

Uusmees on kasutanud Konju mõisa talu kitsepiimast valmistatud toorjuustu ka restoraniköögis. “Konrad toitlustab hommikuti 80 toaga hotelli Palace külastajaid. Pakume kvaliteetset Eesti hommikusööki ja oleme saanud väga head tagasisidet. Kitsepiimast tehtud toorjuust võiks hommikusöögilauas pidevalt olla. Sel kuul leiab toorjuust kasutust ka ühes eelroas,” rääkis ta.

Esimesed sammud 

Tippkoka sõnul tehakse praegu koostöös esimesi samme. “Konju kitsefarm on meile sellepärast huvitav, et selle toodangul on mahemärk juures.” Talle on sümpaatne Konju mõisa talu omaniku, riigikogu liikme Martin Repinski põhimõte, et loomad peavad saama aasta ringi väljas käia.

“Juba sellest sünnib hoopis teistmoodi toode, võrreldes sellega, kui loomad oleksid kogu aeg sees,” kinnitas kitsefarmi pidaja ise.

Selliste väärtustega inimestele pole loomakasvatus pelgalt äriprojekt, tunnustas Uusmees.

“See on nende elu ja nii sünnivad head asjad. Samamoodi ka restoranis − olen veendunud, et ükski hea ja edukas restoran pole äriprojekt, vaid see on eluviis. Oleme täpselt nii tugevad, kui tugev on Eesti ühiskond. Mida jõukamaks me saame, seda rohkem tekib võimalusi käia restoranis ning hankida paremat ja värskemat toorainet jne.”

Uusmees lootis, et Eesti köögikunstile pühenduvaid restorane lisandub ka Ida-Virumaale. “Kui küsisin kohalikelt inimestelt, kus nad söömas käivad, siis tulid jutuks Gruusia trahter ja sušikoht, aga kui vaatame Eestit tervikuna, on tunnustatumad ja paremad need restoranid, mis pakuvad Eesti kööki. Usun, et areng liigub selles suunas ka Ida-Virumaal. Kui inimesed käivad talu lahtiste uste päeval nagu täna ja saavad midagi uut maitsta, siis see nõudlus Eesti söögikohtade järele ka tekib.”

Repinski tõdes, et talutoodangut tutvustavat üritust koostöös restoraniga olnuks lihtsam korraldada Tallinnas, kus huvilisi tõenäoliselt rohkem. “Aga meie põhimõte on see, et Eesti toidu kultuur ei pea olema kontsentreeritud Tallinna või Lõuna-Eestisse, vaid peab jõudma ka siia. Sellel on ka laiem eesmärk − tarbijad, kes hindavad kohalikku toitu ja inimesi, kes töötavad Eesti toidutootmises, on mõnes mõttes lojaalsemad ka meie riigile.”

Kohalik hinnas

Repinski lisas, et idanaabriga võrreldes on kohalik kraam Eestis tunduvalt kõrgemas hinnas.

“Venemaal valitseb mõtteviis, et rohkem peab maksma selle kauba eest, mis on toodud välismaalt, sest see on parem ja kvaliteetsem. Inimesed isegi küsivad kohalikult tootjalt, miks ma pean ostma sinu juustu, kui ma saan maksta kaks eurot rohkem ja võin tarbida välismaa juustu. Meil on õnneks vastupidi. Inimesed saavad aru, et kohalik kaup võib maksta isegi rohkem, sest on kvaliteetsem ja värskem.”

Estonia kaevanduse juht Erik Väli, kes sattus pühapäeval Konju mõisa tallu esimest korda, lootis, et pärast degusteerimist ei jää see viimaseks. “Olen nõus Eesti toidu eest maksma rohkem kui välismaise eest. See kasvab siinsamas käe-jala juures ja on värskem. Ühtlasi on selle tarbimine panus meie majandusse.”

Väli arvas, et Eesti toidu müügikohti võiks olla isegi rohkem kui praegu. “Selle hankimiseks tuleb tsipakene vaeva näha, aga kes tahab, see saab.”

Eesti toidu kuud tähistatakse tänavu septembris maaeluministeeriumi eestvõttel esimest korda. Terve kuu jooksul saab tutvuda heade maitsetega Eesti põllult, aedadest, metsast ja vetest nii Eesti eri paigus toimuvatel üritustel kui ka tipprestoranides.

Ida-Viru söögikohtadest osaleb algatuses Purtse kindlus, pakkudes mereäärsele rahvale kohaselt räime. “Tegelikult oleme ju püüdnud kogu oma tegutsemisaja jooksul ajada Eesti asja ning eelistada nii palju kui võimalik kohalikku ja kodumaist toorainet,” selgitas pererahvas Sigrid Välbe ja Janner Eskor kindluse Facebooki lehel.

Eesti toidu kuusse sobituvad veel 26. septembril toimuv hoidiste konkurss “Mäetaguse moos” ja kohaliku toidu taluturg Jõhvi promenaadi talupoe ees, mis on samuti järgmisel laupäeval.