Kas te mäletate "Vaikuslaulu", mida Dagmar Oja esitas "Eestimaa uhkuse" saates? "Kirja" laul muusikalis "Billy Elliot" on sama ilus ja ilusamgi veel. Mõne päeva pärast esietendub Nordea kontserdimajas muusikal “Billy Elliot”, mis toob taustalauljana tuntud Dagmar Oja väikese, kuid südamliku rolliga esiplaanile.
Te olete ka varem muusikalides kaasa löönud, kuid minu mäletamist mööda siiski vaid koori ridades.
Täpselt nii jah, seekord on aga väike roll.
Kes veel ei tea, siis “Billy Elliot” on tõsielul põhinev liigutav lugu teismelisest poisist, kelle elu muutub täielikult, kui ta poksitrenni minnes satub pealt vaatama balletitundi. Keda teie selles loos mängite?
Billy ema. Ta on surnud, kuid tema hing käib poega toetamas. Ta on selles loos kõige positiivsem tegelane.
Erinevalt isast, kes ei taha kuuldagi, et pojast saaks poksija asemel baleriin.
Jah, isa ja vend on sellele vastu, kuid pojale oma elu ajal häid soovitusi jaganud ema hing tuletab neid Billyle meelde − et kõiges, mida sa teed, tuleb jääda iseendaks − ning kinnitab, et kõik on võimalik, kõik on hästi.
Kas see roll on muusika poole pealt sama ilus kui “Vaikuslaul”, mida te laulsite “Eestimaa uhkuse” saates?
Absoluutselt! “Kirja” laul, kus Billy avab kirja, mille ema talle enne surma kirjutas − see on väga liigutav. Meloodia on väga ilus ja see jutt, mis seal kirjas on… Me oleme proovisaalis Kaire Vilgatsiga selle loo pärast palju nutnud. Loodame, et etenduste ajal nii ei juhtu.
Teil on ilmselt silmad märja koha peal − südamlikud inimesed nagu te mõlemad olete. Et kui on midagi hingeminevat, siis on ka pisarad platsis.
Jaa, eriti kui on tegemist veel laste teemaga. Siis pole palju vaja.
Te olete Kairega nagu… Tahaks öelda vereõed, aga see ei kõla pooltki nii hästi nagu verevennad.
Nagu sukk ja saabas. [Naerab.] Meil on tõepoolest hästi usaldav ja soe sõprussuhe, aga ka kolleegisuhe. Kõigepealt oleme me muidugi väga, väga head sõbrad, muusika pool lisandub sinna juurde. Algas see aga vastupidi: olles Otsa-koolis tuttavaks saanud, tulid esmalt kolleegisuhted. Sealt edasi tulid usaldus ja teineteisemõistmine. Praegu on nii, et kui üks hakkab midagi ütlema, siis teine juba teab, mida ta tahab öelda, ning lõpetab lause. Viimasel ajal on meil seda korduvalt juhtunud, ise ka imestame, kuidas see on võimalik.
Kuidas teie kui taustalaulja ennast “Billy Elliotis” esiplaanil tunnete?
Väga hästi, mulle muusikalid meeldivad. Pealegi on mu osa seal nii väike, võrreldav taustalaulmisega, nii et põhitähelepanu ei ole minul. Kui rollimaht oleks tohutu suur, siis muidugi põeks ja pabistaks, et esimene roll ja kohe nii kandev.
Kui järgmisena pakutaksegi suurt rolli, siis vaadake, et te oma tagasihoidlikkuses ära ei ütle! Me hoiame teile pöialt, et saaksite mõnes muusikalis oma võimeid tõeliselt näidata.
[Naerab.] Ma annan siis endast parima. Aga muidugi ma ütlen jah, kui mind peetakse mõne suure osa jaoks sobivaks ning see mulle vähegi sobib.
Teie lapsepõlvekodu on Avinurmes. Kas sidemed selle paigaga on alles?
Muidugi! Mul on seal vanemad ja vanavanemad − kogu suguvõsa.
Kas vanemad teevad kalendrisse risti, kui tütar koju käima tuleb, või olete vähemalt suvel sagedasem külaline?
Minu töö on ju selline, et vabu päevi ette planeerida on väga raske. On olnud juhuseid, kus hommikul helistatakse, et õhtul on vaja laulma minna. Suvel pole see ammugi võimalik, et nüüd võtan kaks nädalat puhkust ega tee midagi. Aga kõik selgub käigupealt, ka Avinurme sõidud.
Kas te meenutate oma lapsepõlve Avinurmes hea sõnaga?
Jaa. [See on öeldud nii soojal toonil, kui üldse öelda saab − T.L.] Kui kasutada minu sõpruskonna väljendit, siis ma olen Avinurmest selja peal. Väga ilus koht ja väga toredad ja ühtehoidvad inimesed. Ei mingit õelutsemist. Mulle väga, väga, väga meeldib seal.
Kui vana teie laps juba on?
Seitsmeaastane, käib koolis.
Vanavanemate silmatera?
Absoluutselt!
Te olite laval tagasi juba kaks nädalat pärast lapse sündi. Te olete ikka üks paras töörügaja!
Mulle meeldib laulda ja mulle meeldib, kui on tööd. Eelmise aasta alguses oli pikk paus ning see ei meeldinud mulle üldse. Alguses oli küll vahva, et nüüd lõpuks saab kaua magada, seda enam, et enne oli olnud palju tööd, aga kui puhkus venis nelja kuu pikkuseks, oli seda raske taluda, sest mulle meeldib mu töö, meeldib käia ja teha.