Robert Peets on lähima nelja kuu jooksul ligikaudu sada päeva Eestist ära, osaledes nii maratonide kui maailmakarika etappide korraldamisel. 11. veebruaril, kui on kavas järjekordne Alutaguse maraton, on ta taas platsis Pannjärvel. 

Ida-Virumaa murdmaasuusatamise Mekas Pannjärvel on iga aastaga tehtud väikseid samme selle nimel, et kunagi võiks Alutaguse maraton jõuda ka rahvusvaheliste maratonide sarja. 

Ida-Virumaa suusaelu eestvedaja ja Alutaguse maratoni peakorraldaja Robert Peets on sel talvel FISi tehniline delegaat murdmaasuusatamise viiel maailmakarika etapil. Veelgi rohkem on tal tööd aga pikamaasuusatamise sarjas Ski Classics, kus ta on 11 etapi võistluse direktor.

Pöörane võistluste kalender

Pikamaasuusatamises konkureerivad omavahel kaks suurt sarja, kusjuures osa kuulsaid maratone, nagu näiteks Marcialonga, kuuluvad mõlemasse. Üks on FIS Worldloppet Cupi sari, kus püüab naiste arvestuses kolmandat korda üldvõitu Tatjana Mannima ja mille hulka kuulub teiste seas ka näiteks Tartu maraton.

Ski Classicsi kroonijuveel on 90 km pikkune Vasaloppet, aga ka näiteks Birkebeineri maraton. Peets hindab Ski Classicsit tugevamaks nii osalejate taseme, auhinnarahade kui ka meediatähelepanu tõttu. “Ski Classicsi kõikidelt etappidelt tehakse teles otseülekanded, mida näidatakse rohkem kui kümnes riigis,” tõi ta näite.

Sellise vastutusrikka karusselli ohjes hoidmine eeldab ka võistluse direktorilt täielikku pühendumist. “Olen paljudes võistluspaikades kohal käinud, pidevalt toimuvad online-koosolekud. Paras pähkel on ka kogu lendamise logistika paikapanek, et olla õigel ajal õiges kohas,” rääkis Peets, kes on arvestanud, et eelseisva nelja kuu jooksul on ta Eestist ära ligikaudu sada päeva.

Küll on ta aga kindlasti Eestis ja Pannjärvel kohal 11. veebruaril ning veidi enne seda, sest Ida-Viru tuntuma rahvaspordiürituse − Alutaguse suusamaratoni peakorraldaja on ka tänavu Peets. Pärast seda, kui eelmisel suvel õnnestus rada laiemaks ja pikemaks teha, ei ole tänavu metsas suuremaid töid olnud tarvis teha. “Mõnes kohas sai rada veel pisut laiemaks ja mõned kurvid laugemaks tehtud,” rääkis ta.

Alates eelmisest talvest on Pannjärvel ka lumekahurid, et vajaduse korral suusastaadioni ja mõne lumevaesema koha jaoks lund juurde toota. “Ega eelmisel aastal olekski saanud maratoni korraldada, kui meil kunstlund poleks varuks olnud,” tõdes ta.

Eelarvet tuleks kümnekordistada

Peetsi unistus on jõuda kunagi selleni, et ka Alutaguse maraton pääseks Ski Classicsi sarja. “Oleme tasapisi selles suunas liikunud nii raja kui taristu arendamisel. Aga selge on, et sellisel tasemel ürituse puhul peaks eelarve kasvama praegusega võrreldes vähemalt kümme korda suuremaks. Hetkel ei ole Eesti majandus selline, et võimaldaks selleni jõuda. Aga tulevikus − miks mitte, selle poole tasuks püüelda,” sõnas ta.

Aastaid rahvusvahelises suusakarussellis nii võistluste direktori kui tehnilise delegaadina tegutsenud Peets nimetab seda meelistegevuseks, mille eest ka makstakse. “Suusatamine on minu lemmikala. Eestis sel alal võistluste korraldamisega ära ei elaks, rahvusvahelisel tasandil saab hakkama. Neid kogemusi, mis maailmas ringi käies silma hakkavad, saan aga ka kodustel ettevõtmistel ära kasutada,” sõnas ta.

Peetsil on hea meel, et Pannjärvel on nüüd olemas nii FISi nõuetele vastavad 5 km ring kui ka 1,4 km pikkune sprindiring. “Klassikasprindile esitatava kõrguse vahe nõude 20 meetrit oleme kätte saanud. Rada on huvitav ka selle poolest, et seal on päris mitmeid häid sõidutehnikat nõudvaid laskumisi,” rääkis ta.

Pannjärvel toimuvad jaanuari alguses Eesti noortesarja etapi sprindivõistlus ning Eesti noorte meistrivõistluste klassikasõidud 5 ja 10 km distantsil.